Elu on kiirtee

Lihtsates sõnades peitub tõde.

Vajalikud ja kasutud …… Augud

Seekord otsime siis auke.

Saad sa siis nüüd aru, minu kirjutamise andes on korraga auk . Juba kolmas kord alustan uuesti ja ikka ei hakka jutt jooksma. Riputan siis lihtsalt oma avastatud augud üles ja eks siis näha.

From Drop Box

From Drop Box

Kesine kokkuvõte kuid seekord tuleb leppida sellega, inimkeha auke ei eksponeeri

Teised aukudes kolajad leiate siit.

Puzzle

Kasutan taas oma head meetodit mõtete selgitamiseks ja oma elu kokkuvõtete tegemiseks. Puzzlet.

Seekord tegu 1500 tükist koosneva mõistatusega.  Aasta tagasi ma selle endale tekitasin kuid kuidagi ei hakkanud tükid kokku klappima. Naersin siis veel, et tegu minu elulaevaga millest tookord ainult mere ja laevakere kokku sain. Siis korraga – edasi ei pääse. Panin teise siis kapiotsa ära.

Nüüd kui pea aasta möödas tundsin, et nüüd tuleb edasi teha. Võtsin teise alla ja ohh imet, tükid hakkasid kui iseenesest oma kohtadele loksuma.

Purjed on koos.  Tegu on täispurjes kolmemastilise kuunariga.

Tähendab – mu elulaeval on olemas meri mida mööda purjetada, tuult täis purjed, mis viivad sihile ja ka suund mis on kaugusesse. Nüüd on vaja veel vaid panna see elulaev sünkrooni ümbritsevaga.

Kummaline on aga see, et vaatamatta hinges valitsevale rahule ja selgusele on seal ka mingi “magus valu”  justkui oleks lõppenud mingi etapp elust . Ees seisavad muutused, kuhu poole või mis suunas, kes seda teab. Tuleb lihtsalt minna. Iga teekond saab alguse esimesest sammust.

Teele.

Pähkliga pikki pead ;)

Jälle leidis kinnitust tõsiasi, et see mida kõige rohkem pelgad või pidevalt mõtled, et ei taha, sa ikkagi saad. Ehk siis külgetõmbe seadus

Sellest hetkest alates kui mu silm esimesele muusikameemile langes, oli mu mõttes ainult üks mõte. Et see minu pihta ei lendaks.   Niipalju siis sellest lootusest.

Nüüd tuleb siis sinutoru lugusi hakata lappama  ehk õnnestub miskit kokku kerida.

Alustuseks tänud Meretuulele.

Meem ise siis selline.

1. Vasta all olevale kolmele küsimusele nii nagu heaks arvad. Mida põhjalikumalt, seda uhkem. Hea kui lingid jutuubi või kuhu tahes, et näidiseid kuulata saaks.
2. Anna 3-le kolmandas punktis nimetatud blogipidajale meemi “teatepulk” edasi ning teavita neid meemis osalemisest näiteks nende kommentaarilahtrisse. Või helistades kui numbrit tead. Või kolme lõdva tulbi, nukra naeratuse ja tordiga ka külla minnes.
3. Meemi saanud blogipidaja kopeerib reeglid ja lingitab talle meemiulatanud blogi ja annab tuld, nii et rägastikus tuli taga.

Küsimus 1: “Kui sa saaksid vabalt valida kõikide maailma muusikute ja ansamblite seast, siis kes võiks sinu pulmas esineda ja millist lugu sa nende esituses kindlasti kuulda tahaks (ei pea nende enda laul olema, võivad coveri teha)?

Küsimus 2: “Millist laulu sa iseenda matusel kuulda sooviks ja miks?”

Küsimus 3: “Leia kolm blogijat ja põhjendades muusikavalikut seosta neid mingisuguse ansambli, plaadi või lauluga ning ulata neile teatepulk edasi.”

1. Muusika minu pulmas?

Hmm, raske küsimus. Mitte et asi olematta jääks aga neid on ju niiiii palju.

Võtame siis selle, mis mul ka autos mängib. Celtic Woman ja lugu Siuil a Run.

Et aga meespool väga hüljatuna ei tunneks siis, meie superstaari Ott Leplandi esituses Otsides ma pean pean su jälle leidma. Mitte et tal oleks hirmsasti vaja vabandada, vaid et see tema hetke lemmik.

2. Minu matused. No kes seda ette teab. Vaatame siis. Oma matmiseelistustena tean olevat tuhastamise ning kui minu tuhk tuulde visatakse võiks kõlada see lugu.

3. Ja nüüd siis see kõigse raskem osa. Siduda kolm blogijat mõne looga.

Teeme siis esimese Ninatagale Apelsiin ja Vastu tuult tõusu teel. Kelle elu pole meelakkumine ja kes vajab tihti meeldetuletust, et on ka heledamaid värve kui ainult must

Teise viskaks Irooniku pihta (kas hakkab kirjutama või ainult uinub )

Noor laps aga vana hing. Temaga saab arendada teemasi ammusest ajast ja kaugest tulevikust

Kolmandaks paneks siis kaaskulgeja, FiilSiil.

Küsimusele, miks, ei oskagi kohe vastata. Oli esimene millele klikates Siiliga kokku hakkas helisema

Uhh, valmis sai aga selja võttis märjaks

Sassis ja segamini

Meie elus on tihti segadused. Segadused sõnadega, segadused asjadega, segadused tunnete ja arusaamadega. Mis siis teha kui kõik on segamini? Alustada korrastamisega. Tunnete ja arusaamade korrastamiseks on vaja ainult julgust, ausust iseenese vastu. Korrastamiseks sõnade valikut aitab vaid harjutamine ja õppimine. Korrastamiseks aga segadust mis tekkinud asjadest tuleb lihtsalt võtta esimene asi ja panna ta sellest segadikust ära, omale kohale

Ma pole üldsegi korra armastaja inimene. Mulle suisa meeldib kui on olemas selline mõõdukas segadus. Aga pildile püüdmiseks pole see piisav segadus;) Kuigi ehk mõne inimese kohutav segadus on teisele ülikorras elamine

Siia siis minu avastatud ja ka lavastatud segadused

From Drop Box

From Drop Box

From Drop Box

From Drop Box

Siia lõppu aga vastupidi hoopis pildike korrast

From Drop Box

Kiht kihi haaval laotab loodus oma valgeid linikuid, inimeste tehtud segaduste peale

Selline sai minu saak.
Teised kaoseotsijad leiate siit.

Kokkuvõtete tegemine

Pea kõik meetodid enesearenduseks, mis mulle kätte on sattunud, alustavad nõudega teha oma minevikuga rahulepe. On see siis Rännak, Silva meetod, Saladused, Nõia ja sõdalase tee, neid on veel aga kohe ei tule kõik meelde. Kõik nad tahavad, et vaataksid üle oma mineviku “patud”.  Selleks et leida minevikus peituvad luukered või haavumised, mida ikka veel eneses kantakse, suutmatta vanu asju maha panna ja uute kogemuste vastu võtmiseks valmis olla.

Seekord siis suutis Ninataga mulle lajatada ülesandega mille elluviimine nii lihtne polegi. Kuupäevade ja sündmuste kokkuviimine pole kunagi mu tugevam külg olnud

Nuhh, aga vaatame mis välja tuleb.

1. esimene inimene astus kuule 21.7. 1969.

Arvan, et sellel ajal olin ma veel vaid mõte issi peas kui sedagi, “kottidesse” laskumine toimus nii umbes aasta pärast

2. John Lennon mõrvati 8.12.1980

Olin koolijüts ja kogu mu maalim piirdus kodupargi ja kooliga, seda viimast ei armastanud ma kohe üldse. Jutte Lennonist kuulsin alles palju aastaid hiljem kui hakkasin fännama Biitleid.

3. Tshernobõli aatomielekrtijaamas plahvatas 26.4.1986

Vat see on nüüd aeg mida isegi mäletan. Kuna aga tegu oli riikliku saladusega ei kuulnud avalikkus sellest niipea.  Teadsime ainult, et meie alevist läksid noored mehed “tehasevarisemisele appi”. Neid oli palju tänaseks aga kõik juba manalateed läinud. Viimane mees läks üleeelmisel suvel.

Millele pole ma aga tänaseni pihta saanud, miks see kiiritus nii kummaliselt käitus. Esteks oli siin kummaline tähelepanek, varasuvi – vist mingi kuu peale õnnetust- muutusid üleöö, teatud suunal, umbes 5meetri laiusel alal, puud sügisvärvidesse, seda väga pikal alal justkui noolest lastud. Mäletan, et miskipärast ei olnud ma seepäev kodus ja kui tulin oli vaatepilt rohkem kui kummaline. Emal, kes sel ajal laudas lüpsjaks oli arenes aga aastaid hiljem välja kehvveresus. Kange naine, maarohtude ja sisemise Väega seljatas haiguse, kuid selleks läks 20 aastat. Igaks juhuks käib veel aastas korra kontrollis. Samuti oli samal aastal sellessamas lehmakarjas suuremõõduline leukeemia puhang. Pea pool karjast hukati, mitte küll kohe, jagati kolhoosi pealt kokku “haigete lauta”ja sealt siis vähehaaval neid suri.

Sügisel kui Väimelasse läksin oli üks esimesi tunde meil sõjalises, just kiirituse mõõtmise riistad ja muidugi aatompommi rünnak

4. Balti kett 23.8. 1989

Värske loomaarst asus kolhoosis tööpostile. Balti ketis oli palju juttu, vanemad kolleegid isegi läksid aga….  Salaaga nagu ma olin, jäin majandi loomakarjal silma peal hoidma. Paar pensionieelikut jäeti mulle toeks. Ega suurt miskit juhtunudki vaid mõni poegimine ja paar vasikate kõhulahtisust

5. Estonia uppus 28.9.1994

Ootasin oma esiklast. Ei mäleta, et oleksin ööse üles ärganud, kui ka ärkasin keerasin külge ja magasin edasi. Unenäod olid natuke kummalised, vesi igal pool, kuid ei mingit hirmu ega hädas olijaid, vaid vesi.  Hommiku kui raadio lahti tegin ei saanud aru miks leinamuusikat tuleb. Siis telekast uudistest öeldi, et laev läks põhja. Ei olnud suurem asi reisisell ning seetõttu oli laevanimi Estonia mulle väga võõristav. Tekkis tunne, et nii, nüüd on eesti jälle venemaa võimu all, niipalju siis seda vabadust. Läks niimõnigi tund enne kui asjast täit sotti hakkasime saama. Laevahukk oli ju ööse mingi kolme aeg. Samal ajal läksid lüpsinaised tööle. Ema rääkis hommikul, et minnes oli näinud taevas valgussambaid. Uurisime suunda ja oletatavat laevahuku koha ilmakaart, seda siis meie vaatekohast ning suund oli just Laevahukule. Vennas kommenteeris vaid seda, et Karjased läksid hingedele vastu.

6. Diana suri 31.8. 1997

Ei mäleta täpselt kuidas see teade tuli, kuid olin just uuesti tööle saanud. Kuna riigikord oli muutunud oli ka põllumajanduses teised tuuled. Loomi kasvatati vaid turule lihaks, piimatootmine läks allamäge. Nagu keegi riigikogulane armastusväärselt põrutas: “Meil pole lehmi vaja, piima antakse ju poest!”
Minu uus amet oli siis õmbleja õpilane. Sain rahva hulka. 2 aastat lapsega kodus pani katuse sõitma
Kuid neid emotsioone mis meediast tulid mäletan selgelt nagu oleks see olnud eile. Juuresolevat videot vaadates veel seda eredamalt. Oli ilus ja südamlik naine. Kuid lõpuks ikkagi Inimene.

7. saabus aasta 2000

Kus olin täpselt, ei mäleta kuid eks ma kusagil pidutsesin, piiga oli juba pea 5 aastane, see magas nii et mul oli vabadus   Kuid  see peataolek suuremal osal inimestest oli koomiline.

Maailmalõpp on ukse ees. Patused, mida te pidutsete, te kõik lähete põrgu!!!!

Milleeniumu viirust kardeti arvutites, et arvuti ei oska lugeda aastat 00 ehk siis vanad raalid lugesid vaid kahte viimast aastanumbrit.

8. toimus terroriakt World Trade Centerile 11.9.2001

Polegi ju kaua tagasi, kuid päeva enne seda ei suuda meenutada. Küll aga mäletan selgelt emotsioone mis valdasid.

Esimese uudise peale kujutasin ette, et tegu on mõne ulmefilmiga. Paralleelselt samal ajal olid ju kõik need Armageddonid ja muud kataklüsmi filmid. Siis kui selgus, et tegu ikkagi reaalse õnnetusega, meenus esmasena ennustus, mida minu selleaegse ülemuse ususektis oli kuulutatud.

Tegu siis Advendikirikuga kus liikus ettekuulutus kuidas suure riigi kaks kõrget kõrvutiseisvat hoonet põlevad ja langevad kokku nagu kaks kõrvutiseisvat küünalt sulavad.  Ja ütle siis, et ettekuulutused tõeks ei lähe.

9. Michael Jackson suri 25.6. 2009

Tegelikult ei olnud erilisi emotsioone. Olin tööl ja uudise sain lehe pealkirjade kaudu, lugeda neidsamu lehti pole meil lubatud, ostad ära loe palju kulub. Mõte mis peast läbi käis – Nii, et ka tema väsis lõpuks, keeldus lõpuni suureks saamast.Ja esimesena tema loomingust meenus Earth song. Hingekriipivalt hea laul oma sõnade, emotsioonide ja videoga.

10. milline uudis jäi meelde eilsest päevast või mida tegid eile?

Vat see on keeruline. Ilm oli harjumatult soe, -8. Sai külas käidud, Tarok konsultanti tehtud ja oma elutakistustest pea ees läbi murtud Tavaline igapäevane päev, mis varsti unub teiste samasuguste vahele.

Hmm ja keda ma siis loobiks?  Soileen, Ramloff ja uustulnuk Tulelaps.

Pea kuklas ;)

Kas meie pilk hõlmab kogu meid ümbritsevat?

Kui seda kellegi käest küsida (kaasa arvatud ennast) on vastuseks LOOMULIKULT.

Kuid tänase fotojahi piltide jaoks otsingut korraldades, avastasin üllatusega, et ega ikka ei näe küll. Või siis ei pea vajalikuks seda salvsetada. Ikka on kõik kaadrid suunaga allapoole , lähivõtted väikestest asjadest (mida me ju tegelikult ka tihti tähele ei pane)või siis tavalised silmadekõrguselt nähtavad asjad. Kui vahime taevasse, siis pilvi ja ikka ei unusta teha kaadrit nii, et ka maa pildile jääb

Seega siis tava vaatenurk asjadest. Teisiti oleks ju võõristav.

Seekordne saak siis enamuses mu tütre vaatenurgast, ehk siis alt üles.

From Drop Box

From Drop Box

Mõni pealinna vaatamisväärsus

From Drop Box

Selle järgmisega oli naljakas lugu.
Mõned aastad tagasi, kui sai pealinnas kolamas käidud ja sõbranna viis meid pizzat sööma, ei suutnud ma kodus kuidagi isale ära seletada kus me olime käinud. Seletuse järgi väitis tema, et tegu oli kohvik Gloriaga, kuid mulle see pähe ei mahtunud. Mis Gloria, meie käisime Pizza Americanas Aga seda, et tõsta pilk uksekohale seda ei osanud, kui alles nüüd aastaid hiljem

From Drop Box

Niipalju siis selleks korraks.

Teised vaatenurga muutjad leiate siit.

12 kuud

Aastaring on täis saanud. 20.01.2009 tegin mina oma esimese kobava sissekande. 12800 klikki, aasta jooksul, tekstidele mis suuremale osale inimestest mõistetamatud, polegi ju nii paha.  Klikkide arv võib natuke muutuda, kuna kirjutan seda mõned päevad varem ja avaldama peaks automaatselt õigel päeval. jälle üks tööriist millest alguses mul aimugi ei olnud.

Mis siis on muutunud selle ajaga? Sõnakasutus muidugi. Üks asi on vestluse käigus oma mõtteid avaldada ja sootuks teine panna need mõtted kirja tekstina, mida võimalik ikka ja jälle üle lugeda.

Miks ma üldse kirjutama hakkasin? Kes teab . Ehk oli see vajadus inimesi aidata, anda selles rappuvas emotsioonide maailmas mingitki aimu sisemisest rahust. Alguses polnud ma sugugi nii tasakaalukas, ikka suutsin “pöörisesse” sattuda kui keegi julges mulle vastu astuda Kuid see käis kõik kasvamise juurde.

Siiani on väga kurb vaadata inimeste kirjutisi kes oma hädades teisi süüdistavad, mõistmatta, et ainult tema ise saab oma olemist muuta. Rahulolematus on küll elu edasiviivaks jõuks, kuid rahulolematus teiste suhtes on vaid enese närvide rikkumineja “paksu vere” tekitamine muus osas hästi sujuvatesse inimsuhetesse.  ME EI SAA TEISTE EEST ELU ELADA. See rõõm on ikka igal oma. Mida me siis üldse teha saame, kui näeme et teine oma elu “valesti” elab? Elada oma elu, oma ideaalile vastavalt ja jättes terakesi teisele leidmiseks.Kindlasti ei ole hea oma vaadet peale suruda ja nõuda, et teised oma vaated täielikult hülgaks ja meie oma ainuõigeks peaks. Igaühel meist on siia maailma sündided oma “reisikott” ülessannetega mis tuleb selle kehastuse jooksul selgeks õppida.

Minu vanavanaema, tark naine kellelt elu viis kaasa juba 30nendates eluaastates, ütles ikka. “Mees on küll pere pea kuid pea pöörab just sinna kuhu kael tahab. Kael on aga naine.” “Kui naisel on vaja, et mees midagi uut teeks, on vaja see uus tegevus mehele ette sööta just nii, nagu mees oleks selle ise välja mõelnud.” Mõtteterad mida kasutati 100 aastat tagasi ja töötavad edukalt ka praegu. Ja ei mingit kismat ja karjumist ega irisemist, et sa ei oska, oled kaisk ja väärtusetu. Hoidke oma kaaslasi. Kõik kes meie eluteele satuvad on millekski meile õppetunniks. Kuidas me reageerime just sellele situatsioonile mis kaasneb selle kindla inimesega. Kipub olema, et tähtsad ongi just need situatsiooni mustrid ja meie enda reageeringud neis. Kui me ei suuda esimese korraga saavutada õiget käitumist olukorras antakse meile teise inimesega just samasugune muster ette. Ku oleme õppinud eelmisest kogemuset siis selle juhusega selline olukord jääb ka viimaseks, kui aga mitte võime saada samasuguseid “halbu suhteid” veel ja veel ja veel Ja kõik on kinni meie enese otsustes.

Kuid mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida.

Olen selle aasta jooksul teinud järelhüüdeid inimestele kellest pidanud nende elutöö põhjal. Olen lahanud perekonnatülisi ja püüdnud jagada näpunäiteid erinevate probleemide põhjustele. Tihti on ju see, et kui me juba näeme probleemi,  ainult tagajärg. Põhjus, mis viis selleni on hoopis kaugemal ja hoopis asjades millest ei oskaks seda üldse arvata. Nagu näiteks meie enese käitumine ja maailmavaade. Raske uskuda, et meid tabavates ebaõnnedes oleme tihti just ainuisikuliselt süüdi, kuid nii see on.

Mis siis sellele aitaks? Vaadata iseenesele sügavalt silma ja näha kes sa tegelikult oled.

Sinu soov on minu seadus

Sedasi ütleb meile Kõiksus.

Tean, seda on raske uskuda, see on ju nii tavapärane ja sellest ju koguaeg räägitakse. Kuid me võtame seda kui mingit abstraktset unistust. Mis aga asja juures kõige hullem, isegi kui me võtame enesele eesmärgi seda uskuda, ühel hetkel me loobume ja teate mis, Kõiksus vastab meile. Sinu soov on mulle seadus.

Seega,  me ise lõikame läbi oma soovide täitumise. Me keskendume sellele, mis on meie elus puudu ja kuidas me VÕIKS  elada. Selle asemel, et olla tänulikud nende asjade eest mis on meil juba olemas. Olla ÕNNELIK, POSITIIVNE ja tunda ennast VÄGA HÄSTI. Tähtis on KUIDAS sa ennast TUNNED, millise sagedusega vibratsioone sa endast välja saadad. Lihtne on süüdistada teisi, et sul läheb halvasti kuid tegelikkuses tunned ennast halvasti – hirmust, kadedusest, tigedusest mida tegelikkuses tunned enese suhtes. Ka kadedus on põhjuseks miks me ennast halvasti tunneme.

Ja see reageering, kui keegi julgeb seda meile otse öelda see on vaatemäng omaette, kuid kui me seda Iseenesele juba tunnistada suudame, saame seda muuta.

Nii mõnigi teist ütleb nüüd, nojahh Hunt on jälle oma rattal, või et nüüd on lootusetult segi keeranud

Asi pole sugugi nii “hull”

Need on lihtsad tõed. Tunda ennast hästi. Saada kõik, mis on vajalik, et olla õnnelik. Kuid see on keeratud inimliku hädaldamise tõttu enamusele meist kinni. Mõelge nüüd natuke. Enamus ajast me mõtleme sellest kui halb meil on või kuidas me midagi kardame, sellega tõmbame aga enda poole mustreid mis toovad meile just neid samu asju mida me tegelikult endast eemale püüame ajada.Keskendudes halvale tõmbame me endale halba ligi. Keskendudes heale, ka sellele pisukesele mis meie elus on, hakkame nägema üha rohkem head ja mida rohkem head, seda paremini me ennast tunneme, ja samas vaimus edasi.

Seega on võti meie enese tundes ja mõtlemises.

Olen ennegi kirjutanud samast teemast, küll enamasti ainult töötusega seoses, kuid see kehtib kõiges ja kõigi eluliste soovidega. Soovi mida sa kõige rohkem vajad, ning keskendu sellele, SEE ON JUBA SUL OLEMAS, kuidas sa ennast tunned. Hoia see tunne eneses ja sa tõmbad seda enesele juurde.

See on KÜLGETÕMBESEADUS ehk siis SALADUS.

Peakatted

Otsitakse peakatteid!!!!

Nujah, reklaam missugune. Aga millise pea jaoks?

Või kas pea on ikka pea

From Drop Box

Kas pea pärast katte eemaldamist ka kaela külge jääb?

From Drop Box

Või tahetakse hoopis pääehteid

From Drop Box

From Drop Box

Selliseid peakatteid ja muid katteid siis seekord.Teised üleskutse üle mõtlejad leiate siit.