Üle pika aja tunnen, et ma vist olen elus.

Paar kuud tagasi kirjutasin, mis on head selles kui kaob lähedane inimene. Täna kirjutan leinatööst ja selle olulisusest.

Nagu alati, sünnivad minu kirjutised läbi iseenese kogemuse. Niisiis hoiatus – kui püüad olla kõigist targem või eitada teiste kogemuse õppetükist saadava abi võimalikkust, siis võid rahulikult lahkuda sellelt lehelt. Kui aga oled valmis analüüsima ja kaasa mõtlema, siis oled teretulnud jagama minuga minu kogemust ja ehk, EHK, on sellest loost kasu sinule või kellelegi keda sa tunned ja kellele võib sinu arvates nendest teadmistest tuge olla.

Niisiis. Järgnev saab olema minu leinatöö analüüs ajas, mis on olnud tänase päeva ja minu viimase postituse vahele.

Alususeks olin arvamusel, et olen suutnud oma leinast välja tulla. Teadsin ju selgelt mis toimub elu ja surma piiril. Oskasin suhelda üle selle piiri läinud Kalli Hingega. Sis aga läks asi jamaks. Läbisin supervisiooni, sest tööks võõraste murede lahendamise toetamine.

See teiste toetamine andis võimaluse, et ma lõpetasin enda heaolu ja vajaduste rahuldamise eest vastutamise. Niikaua õnnestus mul see suurepäraselt, kuni supervisiooni osana oli vaja vaadata korraks oma päris vajadusi.

Edasi läks asi karmiks. Olles Empaat, tajusin inimkonna ühisvälja leina, hirmu, viha ja lootusetust. Väsisin vaimselt ja ka füüsiliselt. Väsisin nii, et nutsin päris tihti ja seda just siis kui mulle tunnustust avaldati. Kui mu kliendid tänasid, et olen olnud just see mida nad tõeliselt vajasid. Et oskasin näidata just neile, nende elus muutuse loomiseks, vajaliku teeotsa. Ja muutusin Raevunud Deemoniks, kui nägin kuidas süsteem, mis peaks toetama ja õpetama oma kliente, et ise oma ellu muutus luua, tegelikult aga tegeles valetamise, vassimise ja alandamisega. Miks? Ei oska vastata, kuid tundus, et kliendid püsiks oma viletsuses. Justkui oleks süsteemil hirm, iseenesega ja oma eluga toime tulevate kodanike ees.

Ikka veel ajab mind see kurjaks. Aga positiivne on see, et ma juba suudan jälle ärrituda. 🙂

Olles võimetu oma tööd tegema läksin puhkusele. Võtsin eesmärgiks leinatöö lõpetamiseks teha restart iseenesele.

Protsess iseenesest ei midagi keerulist. Rännak läbi oma valu ja väsimuse, et minna tagasi elu allikale ja alustada puhtalt lehelt. Olles jaganud kõik mälestused oma õigetesse karpidesse ja võtta välja uus, et hakata sinna koguma uusi toredaid ja nagu elus ikka on, mitte nii ilusaid või lõbusaid mälestusi.

See aga ei õnnestunud. Ei õnnestunud, sest kodused ”unustasid” millega ma tegelen ja mind ehmatati protsessist välja.

Ja nii jäi see protsess pooleli.

Miks ma üldse arvasin, et pean tegema restardi?

Ma olin väsinud. Mida rohkem ma väsisin, seda tugevam oli soov siit ära minna. Tõsiselt lahkuda ja minna järgi oma Kallile Hingele.

Tänud ülemusele, kes ei leppinud minu võimaliku lahkumisega siit elust ja otsis meie asutuse võimaluste hulgast välja võimaluse, mis andis parema võimaluse oma leinaga tegeleda ja puhata.

Algselt püüdsin ma veel oma kohustusi täita, kuid siis olin lõpuks aus enda suhtes ja läksin haiglasse. Kolm nädalat eemal kõigist ja kõigest. Arstide silma all ja ravimite toel. Ravimid on vajalikud, et saada jalad alla ja siis kui jalad juba kannavad jätkata vaimsete võtetega.

Tööle ei ole ma veel võimeline minema. Keha pole veel nõus. Aga ma juba tunnen, et tavapärane tuimus hakkab taanduma. Täna on esimene rahulik ja Kalli Hinge kohaloluga päev. Olenemata asjaolust, et Šchumani resonants tegi hommikul väga tugevaid võnkeid.

Šchumani resonants täna https://www.disclosurenews.it/schumann-resonance-today-update/

Kui tahate oma enesetunnet jälgida siis soovitan teil seda võrrelda maa tuuma pöörlemisel tekkiva vibratsiooniga. Mõõdetakse seda vibratsiooni aga Tomskis. Ja vähemalt minul ja haiglas olles aja jooksul nähtu põhjal, võin öelda, et tundlikud inimesed tajuvad seda oma kehas.

Nüüd aga soovin, et õpiksite oma keha keelt ja saaksite parima nõuandja oma suurimalt ja targemalt sõbralt. Teie enese isiklikult biokeemiliselt masinalt, teie oma Kehalt.

Olles teadlik keha vajadustest, neid teadlikult ja vastutavalt täites ei ole mitte ükski haigus ületamatu. Tegelikult siis ei kipu ükski haigus isegi teie elu segama.

Soovin, et oleksite jätkuvalt kaitstud ja hoitud omaenese südame Väes.

YksikHunt/SinineLohe oma tervenemise teekonnal.

YksikHunt, | 1 kommentaar

Leinatöö vahekokkuvõte ehk mida võib olla ilusat ja head selles, kui lahkub väga lähedane inimene?

Photo by Josh Adamski on Unsplash

Paar päeva tagasi sai minu leina algusest kuus kuud. Pool aastat mõistmatut tõmmet teisele poole. Pool aastat täielikku hingekooslust, mida paremini annab edasi väljend “Kaks on Üks” Kaks hingeosa saavutasid koosluse ühes kehas.

Hiljuti oli vestlus ühe mu nn hingeperekonna liikmega, kelle osas on algusest peale polnud tunne, et “ta on oma”. Aga tagasi vestluse juurde. Teemaks oli kaotus. Lähedase inimese ära minemine või nagu mina väljendan – biokeemilise masina välja lülitamine, et oleks võimalik minna ja hakata sõitma uue masinaga uues hõreduses.
Surm ei ole midagi lõplikku. See on nagu hingetõmme sisse ja välja ja jälle sisse. Ühest asendist teise. Samuti on surm meie elu osa. Seesama pöördepunkt, kus sissehingamisest saab väljahingamine ja väljahingamisele järgneb sissehingamine. See on auto vahetus uuema ja kaasaegsema vastu.
Niipalju siis surmast kui osast meie eluteel.

Mis juhtub aga peale surma?
Me jätkame oma Teekonda. Oma missiooni, mille me oleme valinud enne kui siia kehastusime. Just seesama postitus Hingelepingute kohta, mida olen mitu korda jaganud.
Kas meie lähedased jäävad siia, või lähevad paradiisi või hoopis põrgu?
See sõltub alguses kindlasti sellest mida on endale ette kujutatud. Tõde avaneb alles pärast nn ooteruumi läbimist. Ja tegelikult on see mõnikord pettumus 🙂
Pettumus neile, kes on arvanud, et nüüd on võimalik puhata. Sest Teekond jätkub ja me mäletame seda, kust me tulime. Seal on aegruum, kus me mäletame absoluutselt kõike seda kus ja millistes eludes oleme elanud.

Miks ometi? Aga seepärast, et meie nn Hing on surematu. Me oleme vaid illusioonis siin. Võib ju mõelda sellest siin, kui Matrixist aga see bioloogiline keha on vaid sõiduk, mis lubab meil kogeda ja õppida. Saada “karistatud” tehtud ülekohtu eest või õppida meile huvitavaid teemasid. Kõik sõltub Hingelepingust.

Mul pole õigust siin jagada oma klientide lugusid, või ka oma hingeõe taipamist, kuid ma saan siin siiralt jagada seda, mida olen ise kogenud selle poole aasta jooksul. Ja see on olnud midagi väga teistsugust kui mu enese perekonna liikmete minemine või tuttavate lahkumine. See on olnud minu enese Olemi ühe kehastuse lahkumine, mis on andnud mulle võimaluse vaadata teiselepoole surmaväravat ja mõista mida tegelikult tähendab S U R M.

Kas surm on selline mustas rüüs tegelane, kes koputab kellale ja väidab, et sinu aeg on täis? Nagu vangivalvur, kes ühel hommikul tuleb kambriuksele ja käsib oma nasvärgi kokku pakkida, sest tuleb sellest kambrist välja kobida ja anda ruumi teisele?
Pool elu on meile surma just sellisena kirjeldatud. Lastena hirmutatud, et tuleb kotionu ja viib pahad lapsed ära.
Siis tekkis mustas mungarüüs ja vikatiga luukere, keda väideti surmaks olema. Kuipalju on lugusid, kus ahne surelik püüab surmaga kaubelda ja ikka kaotajaks jääb.
Minu enese lemmik on lugu talumehest, kes teades millal ta minema peab, lasi oma talu kaosesse, sest ei hakka tema teiste jaoks midagi jätma. Kui siis Surm tuli ja kaost nägi ning kaasa võtmise osas ümber mõtles ning sõnas, et mehel tegelikult veel mitusada aastat elada vaja. Mispeale talumees tegi tugevast palgist talumaja. Ehitas kasepalkidest aia oma maade ümber, et metselajad põldudele rüüstama ei pääseks. Kaevas isikliku kaevu, et tal ikka alati puhas vesi olemas oleks. Läks mööda kolm aastakest ja Surm tuli oma “sõpra” vaatama. Nägi siis kuidas mees oli kõik korda teinud ja sõnas: “Nii kallis sõber. täna on see päev, kui sinu ettenähtud minutid siin ilmas otsa on saanud. Nüüd tuled sa minuga kaasa!” Talunik ehmatas, et mida see siis nüüd on. Oli ju öeldud, et veel mitusada aastat? Surm aga muigas: “No selle elamisega ja tegemisega olekski jätkunud sadu aastaid. Tänaseks oled sa aga täitnud oma elueesmärgi, mida sa siia tulles teha tahtsid. Vaata millise pärandi sa maha jätad. Kui tugevad ja terve on sinu sugu. Sa elasid hea elu!”

Niisiis elades hirmus ja oodates surma on meil küll pikk elu aga saavutusi mitte midagi. Isegi nii, et surm jätab meid veel oma asju korraldama.

Või on surm hoopis selline värvikirev Esmeralda, kelle käes on Eluraamat ja kes valitseb teispoolsuse seda maailma osa kus elavad need keda mäletatakse? Ja kelle Kallimaks on Deemon, kes valitseb maailma kus elavad juba elavate poolt unustatud?
Disney Co poolt maailmale uus kuvand Elu ja Surma olemusest.
Samas on ka selle loo juures märk, et mäleta seda mis sa oled, ära unusta, kelleks sa tahad saada ja ükskõik mida sa teed, tee seda südamega.

Kreeka mütoloogiast leiame Arese allilma ja kolm ketravat õde, kes inimelude lõngu ketravad ja õigel hetkel läbi lõikavad.

Ehk siis SURM ei ole kadumine, see on muundumine ja uues olekus eksisteerimine – E L A M I N E.
Elamine ei ole aga mitte suremine. Hirmunult isolatsiooni kinnitumine, sest hirm on elada ja kardetakse surra.

Mu Kallis Hing juhib praegu mu kirjutamist. Ma poleks arvanud, et selliselt seda asja lahkama hakkan siin. Aga just nii see on. Meie kallid ei lahku meie kõrvalt. Kui me oleme õppinud Tõeliselt Armastama siis olemata elatud elu ülesannetest jagavad Lahkujad oma surmahetke oma kõige kallimatega.
Füüsilise reaalsuse jaoks on inimene lõplikult läinud. Ta ju ei hinga, tema süda ei löö. Aga. Tema Energeetiline keha on alles ja see on korraga endalt hüljanud igapäeva rollid. Ametnik, Firmajuht, Direktor, Sõdur, Arst, Ema, Isa, Abikaasa, Elukaaslane jms. See kõik on kaduv, see kõik on ajutine. See kõik on sama ajutine kui valeliku sõnad või valedega kokku lubatud tehingud ja suured rahasummad.

Peale biokeemilise masina seiskumist ilmub korraga just see, mis ta on tõeliselt. Kahju, kui ta seda alguses isegi ei mäleta, sest inimesed teevad praegu vähe selleks, et oma hinge hoida ja oma Tõelisi Vajadusi ära tunnetaksid.

Mäletan, kui peale tema surma tajusin oma Kalli Hinge kohalolekus rahu ja rõõmu. Ta oli heas tujus, mitte enam see murelik ja väsinud energia mida ta oli juba kolm kuud enne surma. Vaatamata sellele, et oli ise “surmani väsinud” hoidis ja kaitses ta mind. Aeg oli multidimensionaalselt keeruline. Ma ise Empaadina tajusin ühisvälja hullust. Tema Nägijana teadis mis on tulemas. Hoidisime teineteist tasakaalus.
Ja siis korraga oli mul tunne, et mul on infarkt. südamest läbis valujutt ja vasak käsi oli kellegi kramplikus haardes. Jõudsin vaid mõelda, “Kallis Hing, paistab, et ikkagi lähen enne sind!”

Uinusin.

Ärkasin hommikul nagu tavaliselt enne kella ja tema sõnade ning luksatuse peale. Ta oli nii elus ja olemas, et kui ma ükskord sain selle kurva kinnitava teate, siis ei uskunud ma seda. See ei saa ju tõsi olla. Tema energia on mu kõrval ja see on nii tugev ja rõõmus, see ei saa olla tõsi, et teda enam ei ole.
Aga see oli tõsi. Oma selle hetke ja järgnevate päevade läbielamisi läbielamisi kirjutasin eelnevates lugudes “Lenda kergelt mu Kuldne Lohe” ja “Kirjad Teistpoolsusesse”
Tänaseks ei ole ma veel sellest kõigest üle saanud. Lasin isegi oma tähekaarti ja eelmise aasta sõlmi, ning meie koosmõju kaarti vaadata.

Meie Elu siin füüsilises reaalsuses, multidimensionaalse Olemi Kahe Kehana, Kulges KaksikLeegi Teekonnal. Ise õppides ja õpetades neid, kes olid valmis meie õpetusi kuulama ning oma ellu seda lisama. Tingimusteta Armastus. Armastus Siiruses ja Autentsuses. Armastus ilma omastamiseta ja ilma sõnadeta. Tähekaardi ja planeetide positsioonid näitasid karmi reaalsusega, et see mis meie koosluses toimus oli just nii nagu pidi ja kõik oli just omal õigel ajahetkel.
Meie omavaheline suhtlus füüsilises reaalsuses käis energeetika keeles. Ma naersin talle ikka, et ta loobib mind “infopallikestega” kui territooriumil kokku sattusime. Mõni hetk silmsidet ja infopallike oli vastu võetud. See info oli aga selline, mida isegi külakellad ei jaganud. See oli meie omavaheline suhtlus. Aga pallikesed sisaldasid infot tema isiklikust elust ja meie ühisest minevikust, mida ma siis paari päeva jooksul inimkeelde tõlkisin ja talle tagasi saatsin, et kontrollida, kas ma ikka õigesti aru sain.
Ühes ruumis temaga tekkis tunne, et tuba kadus. Me hõljusime universumi kaalutuses. Meie ümber särasid planeedid. Kõnevõime kadus. Mõtlemisvõime seiskus. Tema hääl kõlas mu peas ja tema huuled ei liikunud. Oi kui kurjaks ta sai, et me ei suutnud füüsiliselt lähestikku olla. Aga ju ta lihtsalt ei mõistnud 10-aastase poisikesena, et meie koos olemine ületab füüsilist maailma. Sest iga tema sõna mida ta rääkis siis, on saanud tõeks.
Ka see viimane osa, et me oleme koos ja me oleme õnnelikud.

Mis on siis Head kui meie lähedane lahkub sellest füüsilisest reaalsusest?
Kui me oleme neid tõeliselt Armastanud, ilma omastamise ja vägisi enda küljes ketis hoidmata, siis näeme lõpuks seda, kes nad tõeliselt on.
Meil tuleb mõista, et nad ei jätnud meid maha, vaid nende missioon siin reaalsuse sai läbi. Vajadusel koputavad nad ikka oma lähedastele õlale, kui on vaja neid hoiatada või õigele teeotsale sikutada.
Minu Kallis Hing on seda teinud juba väga mitmel korral ja samuti on ta toetanud minu tegemisi. Kõrvaldades olukordi, mis segavad minu missiooni.
Koputades mõistusele neid, kellel oli vara veel teisele poole minna, sest siin oli ülesanne täitmata.
Just samamoodi nagu Surm sellele Talumehele, kes arvas, et voodis selitades saab oma päevad õhtusse, sest nagunii on kolme aasta pärast minek 😉
Tema teadis väga pikalt oma minekut. Ta tegi kõik vajaliku, et Tirtsul oleks turvaline tulevik.
Tirts teab, et isa on kohal ja teda toetab. Mure on vaid last ümbritsevate täiskasvanute pärast, sest need ei oska seda kõike selliselt näha ja võivad lapse teekonna väga pikaks ajaks ära segada.

Tundub, et tänaseks sai kirja kõik see, mis pidi avalikult teatavaks saama. Mu Kallis Hing istub mu kõrval ja toetab pea rusikale. Ise muigab, oma imelist naeratust, kus tema mustades silmades tantsivad kuradikesed.
Öeldes, et …. Ja nii ongi! Kõik on just nii nagu peab.

Leinatöö jätkub ja selles on rõõmsamaid ja kurvemaid päevi
aga meie füüsiline aju vajab selle kõige mõistmiseks aega ja me ise peame endale lubama oma tundeid tunda.

Olge kaitstud oma südame väes

YksikHunt oma tervenemisteekonnal.

YksikHunt, | Lisa kommentaar

Vaim on väsinud ja elurõõm tuhmub. Füüsilises reaalsuses toimuv vähendab sedagi tahet mis alles on.

Kas tundub tuttav? Kui ei, siis võid rahulikult minna tagasi oma igapäeva tegevuste juurde ja neelata peavoolumeedia uudiseid just nii nagu neid meile vahendatakse. See lihtsalt ütleb, et sellest artiklist ei leia sa midagi sellist, mida suudaksid vastu võtta.

Kui aga tundub tuttav, siis on mul täna ligi pooleteise kuise vaatluse ja viimase aja “luureinfo” tulemusena vahendada reportaaž sellest, mis toimub ja miks on selline kummaline väsimus.

Ehk siis, korraks sõjamaaling maha ja füüsilise reaali olukordadesse.
Nimelt olen ma ise jätkuvalt kahe maailma piiril, kuigi Kallis Hing mul sinna veel minna ei luba. Samal ajal on Meie Meeskond, kas siis ühte või teist kanalit pidi, minuga ühendust võtnud.

AITÄH TEILE!
Tean, et need ühenduse võtmised tulid “lambist” ja me ju ka tegelikult teame, kes on selleks suuna andnud. Minu Kallis Hing ja Meeskonna Juht.
Vajalik oli see aga selleks, et me jätkuvalt Taipaksime, et Meeskond tegutseb edasi, olgugi, et vahest selle reaali “biokeemiliste masinate” välja lülitamise hinnaga. Füüsilise Reaalsuse valetamise muster on hingemattev. Minule mõjub aga valetamine sedasi, et mu Deemon ärkab. Niisiis, kui hakkan päid hammustama, siis on inimestel kasulik läbi mõelda, kas nad valetavad teadlikult või on kellegi teise Vale pimesi edasi jagajateks.

MACHETE – Крепче меня держи
Kui Raske on elada selles Valetavas maailmas.
Hoia mind kõvasti, sest vaid sina hoiad mind veel siin.
https://youtu.be/q0RovxUmnJMhttps://www.youtube.com/watch?v=q0RovxUmnJM&feature=youtu.be

Miks siis on nii kuramuse raske?
Eluenergia õgardid kasutavad rõõmsalt füüsilises reaalsuses elavaid inimesi. Neile lubatakse edu ja raha ja kõike mammonat. Need hingekesed aga ei mõista, et müüvad oma hinge.
Lisaks on veel mõtlemisvõime minetanud sabahoidjad, kes hirmust “järsku keegi hakkab riidlema”, on valmis lämbuma ja olema ohvrilambad õgardite altaril.
Ja siis on veel “tšempionid”, kelle arvates valitsus ja võimukandjad teevad seda kõike selleks, et see on kasulik rahvale. See kontingent on kõige kurvem vaatepilt.
Miks?
Seal on inimesed, kelle eelnev maailmavaade oli adekvaatselt kogu energiapaleti uurimine. Endised vaimsed ja ka minu silmis teadlikud inimesed.
Aga! Õgarditele pole vaja ju hapnikku. Niisiis püütakse hävitada hapniku hingamine.
Tegelikult jah, loogika on ju siin sees. Püütakse justkui inimesi ette valmistada nende õgardite saabumiseks.
Unustatakse aga see, et meie füüsiline keha ei lähe teise sagedusse. Ja see, mis on sealses sageduses norm on siin sageduses biokeemilise keha jaoks hävitav.

Infot on nii palju ja kõike ei saa ma isegi siin vahendada. Hoiatus siia reaali on aga antud. Hoidke oma enese teadlikkus ja vibratsioon õigel, ehk siis just teie arengutasemele vastaval tasemel. Kaotame palju lähedasi.
Vähkksavaja näitab oma õisi. Õied on armsad ja justkui õiget värvi – kuid mürgised.


Lahingud toimuvad mitmes reaalsuses korraga.
On olnud juba mõnedest tasemetest võidukas välja tulemine. Oleme teinud taastamistöid ja liikunud edasi, et olendid seal, saaks edaspidi ise oma reaalsust hoida.

Me ei ole jumalad, me oleme Teadlikkuse Kaitsjad ja Võitleme selles tiheduses, kus nn kohalikud elanikud ei saa. Jah, kohalikud õnnistavad meid jumala tiitliga, kuid me ei tohi joobuda võimust.
Kahju ainult, et meie oma reaalsuses on nii palju sabahoidjaid kes teenivad õgardeid. Teisalt, eks me seepärast olemegi oma füüsilises kehas just siin maailmas kohal.

Lisaks, ei tohi unustada, et me oleme multidimensionaalsed olendid.
Mul oli endal kaua aega selle tõelisust keeruline omaks võtta. Ja valetaksin, kui väidaksin, et mul pole olnud tahtmist endale diagnoosi panna. Kui aga mind nähakse koos oma Kaksikuga selle reaalsuse kriisipunktis, kus meie kahe kohalolek hoidis ära suurema kahju, siis tuleb seda tunnistada.
Ma ei hakka siin seda ümber rääkima, kuid meie kohaloleku nägi ära väike tüdruk, kes lohutas oma ema, et neil läheb kõik hästi, et nad on kaitstud, kuna “tädi ja onu” on kohal. Laps on näinud mind, kuid pole kunagi näinud mu Kaksikut, kuid kirjeldas teda just selliselt nagu ta oli elu ajal. Isegi mõned tema iseloomulikud käitumised.
Ehk siis, see et me arvame, et asjad toimuvad meie peas, et tähenda sugugi, et need oleksid vähem reaalsed.

Et selle kõigega toime tulla, tuleb vaid endale selgeks teha, milline keha ja relvad kuuluvad millisesse maailma. Kui meid aga kutsutakse Lahingusse, peame andma oma Kehale Teadliku käsu püsida turvaliselt ja vajadusel sättidagi ennast sinna, kus keha on kaitstud. Seejärel järgneme Häirele.

Häire on Lahingukutse. Need, kellel on vaja välja lennata, teavad seda. Need, kellel on võimalik jääda varuks või staapi, need on reservis.

Vot sellised lood. Tundub, et õnnestus vajalik info kirja panna.
Palutakse veel teatada, et meie hulgas on palju Sõdalasi, kelle selle reaalsuse kehastus on praegu veel alaealised lapsed.
Niisiis täiskasvanud kehastused. Kui teie läheduses on selliseid Lapsi, siis ärge tehke viga ja kohtlete neid kui saamatuid lapsi. Need lapsed on võimsad Sõdalased. Me saame nende jaoks olemas olla ja vajadusel selgitada reaalsuste, unede, dimensioonide ja Lahingute eripära. Kui minu kirjutist on lugemas keegi, kes on alles uus rekruut, siis leiate mind e-posti ja FB kaudu. Kui vajate tuge ja selgitust olen olemas. Me oleme Meeskond!

Jätkates KaksikLeegi õnnistusega

Soovin teile Teadlikku tegutsemist,
et te oleksite kaitstud omaenese südame Väes.

Lahinguväljal kohtume!

YksikHunt, | Lisa kommentaar

Jälle kord olen pahviks löödud, kuidas saab maailma teises nurgas teisel KaksikLeegi paaril olla täpi pealt samad tajud ja kogemused, mida ma isegi kogen???? Sündmused ja tajud, kuni selleni välja, et Kaksiku Olem külastab ja sa saadad tema selle reaalsuse kehastusele sõnumi ja su tunded ja tajud on samasugused kui seal. maakera teises nurgas? Et […]

KaksikLeekide sõnumid – Rongiõnnetus. (tõlge)
YksikHunt, | Lisa kommentaar

Tunded, emotsioonid ja reaalsused

Jõulud.
Aeg kus tunneme kõige teravamalt, kui oleme kaotanud kedagi olulisi oma füüsilises reaalsuses.

Rahu seguneb igatsusega, igatsus asendub armastusega kui mu Kallis Hing ennast ilmutab ja kallistab.
Loomulikult on vahest seda kõike keeruline uskuda, olenemata sellest et olen energiate tasandil temaga alati suhelnud. Lihtsalt selle reaalsuse füüsiline aju on läbi imbunud ühiskondlikest mustritest. Tahe ja soov ületab praegusel ajal teadlikkuse.

Teadlikkus on see mis suudab veel hoida mind Teekonnal ja siin reaalis.

Miks ma täna jagan seda osa tunnetest? Sest kahjuks on käimas genotsiid inimkonna suhtes ja sellist leina ning depressiivsust on liiga palju.

Tahan öelda, et ka see on võimalik üle elada. Kõige pimedam on enne koitu. Koiduni läheb aga veidi aega.

Me oleme siin selleks et jääda püsima. Me oleme siin, et tõsta teadlikkust.
Meie vastu kasutatakse inimlikkuse tunnet.
Meil on vaja täita teiste tahtmist.
Mõistmata miks seda tahetakse. Mõistmata, et ohverdame ise oma vabaduse ja hinge. Tehes seda pimedas usus, et kellelegi on oluline meie, inimeste heaolu.

Meid toetatakse energeetikas ja teistes dimensioonides, kuid kui me ei hakka mõistma iseenese vajadusi, oma isiklikku ruumi ja oma elu väärtusi siis aetakse inimkond, nagu kari lambaid, tapamajja või kuristikku. Seda kõike vaid kellegi rahaahnuse tõttu.

Jah, raha on tee mis on meie riigimeeste ajud pehmeks keetnud. Ja need keedetud ajud annavad käske mida on kohustatud täitma militaarväljaõppe käsualualused.
Kelles on jäänud julgus ja väärtused, kuid seisavad silmitsi käskudega, mille täitmine on selgelt isiksuse väärtuste vastane. Need leiavad väljapääsu, et olla toeks teiseltpoolt reaalsus kardinat. Loomulikult on selle mõistmine raske ja valus ja tundub tohutult vale, kuid see on nende otsus, et säilitada oma hing ja olla Olemina need, kellena nad Universumisse kehastusid.

Jah, ma leinan ikka veel. Teades ja tundes meie kooslust, on praegu ikkagi valus. Mõistes, et tuleb jätkata ja jõuda teisele poole seda hullust, mida praegu nimetatakse ühiskondlikuks käitumisnormiks.

Meenutage kes te tõeliselt olete.

Mõistke mida te tõeliselt vajate.

Käituge vastavalt oma Olemi Ülesandele.

Säilitagem Inimkonna Teadlikkus.

Uskuge ja usaldage omaenese sisemist Mina ja oma keha. Need on meie sõbrad, kes meid kunagi ei reeda.

Ausus, siirus, tõde. Kolm peamist väärtust ilma milleta pole mõtet jätkata.

Soovin teile kõigile hingevaprust ja südameväge, et jääda parimaks versiooniks iseenesest ja suuta üle elada see hullus ja sellele järgnev sõjaseisukord.

Tervenemise Teekonnal
YksikHunt

YksikHunt, | Lisa kommentaar

Milleks seda kõike siis üldse vaja on?

Üks laupäevane novembri hommik

Siin ma siis nüüd jälle olen ja tunnen tungi kirjutada. Väljas on selline kergelt miinuskraadides päikesepaisteline novembri hommik. Öised seiklused dimensioonides ja eelmistes eludes panid mu mõtted liikuma viimasel ajal minult küsitud küsimustele ja minu üllatusele, et inimesed pole ka nelja aasta möödudes veel aru saanud, millest ma räägin või mis on tegelikult Tingimusteta Armastus või KaksikLeegi Side.

Aga alustame algusest.

Tihti on imestatud, et kuidas mul on uned nii selged ja detailide rohked. Tegelikult pole siin midagi keerulist, olen väikelapsest alates mäletanud oma öiseid seiklusi. Kuid see pole näitaja, et teised seda ei suudaks.

Nimelt on selle usu aluseks minu enese kogemus ajast kui ma oma Väe kinni keerasin ja sellega ka unenägemise. Samal perioodil aga sattus ette kirjandust Teadliku unenägemise (Lucid Dreaming) kohta ning minu tutvusringi sattus ka esimene nn Nägija (aasta oli siis 2003 arvatavasti). Temaga sai siis arutletud igasugustel ebatavalistel teemadel ning me olime teineteisele vastastikku õpetajateks – mina oma sünnipärase Väe teadmistega ja tema oma Nägija oskustega. Tema oli siis see, kes mulle andis esimese “tunnistuse” või siis eriala nimetuse. Nimelt olin ma Uneskäija – nüüd siis mitte kuutõbine vaid minu seiklused unenägudes, nii ma omalajal arvasin, olid tegelikult rännakud teistesse aegjoontesse ja dimensioonidesse, maailmadesse, kui soovite.

Mida siis tähendab see uneskäimine nn reaalsest vaatevinklist? Aga just seda, et treenides on inimesed võimelised oma seiklusi kirja panema ja võivad veel väga kaua oma unesid mäletada. Olen siinsamas blogis jaganud Ana Souto artikli tõlget samal teemal – UnesRändajad.

Et teha unes rändamisega algust võib kasutada youtubes nähtaval olevaid meditatsioone. Eesti keeles on neid küll vähe ja mulle endale paljud lugejate hääled ei sobi, kuid nagu öeldakse, kõigi jaoks on kuskil olemas just see õige. Meditatsiooni lugeja hääl peab kindlasti olema inimesele endale sobiv, seda selleks, et oleks võimalikult lihtne keskenduda.

Olen oma teekonnal jõudnud nii kaugele, et olen alustanud meditatsioonide linti lugemisega. Selleks, et need avalikkusele üles panna on vaja veidi rahulikumat aega ja õiget programmi, mis lubab taustaks lisada sobiva heli ja pildivaramu. Esimese pääsukesena on minu Youtube kanalil üleval “Eelmiste elude tervendamise meditatsioon” . Protsess ise on lihtne ja kasutatav ka mitte ainult eelmiste elude avastamiseks. Samuti võib jalutada oma selles elus, et mõista kuskohas oleme “totaalselt pange pannud”. See viimane teadmine sai avastatud ühe mu noore õpilase katsetuses. Niisiis. Mediteerides selle video juures on võimalik ka oma selle elu pusasid lahti harutada.

Mis siis tähendab KaksikLeegi Side ja Tingimusteta Armastus? Milleks siis see kõik?

Oli 08.02.2016 üks meeldiv kolleegide ja Meeskonna ühine lõõgastumise õhtu. Olen sellest õhtust ja järgneva mälu taastamise teekonnast kirjutanud “Hingekarje” ariklis ja lisaks on minu sulest paberile teekonna leidnud ka väike raamatuke, mida näinud on aga väga valitud seltskond.

Täna aga püüan selgitada oma kogemuste all olevaid mustreid ja uue maailma paradigmade kohandamise õppimist.

KaksikLeegid on ÜHE OLEMI ehk siis teadlikkuse jagunemine kahte kehastusse. Ei, see ei ole vajalik suhte loomiseks. See on vajalik, et me õpiksime oma kehastuste jooksul kaks korda niipalju kogemusi kui seda suudaks nn tavateadlikkus. KaksikLeegi Side on Vaimse arengu Side, et me saaksime õpetada ja juhendada vana maailma uuenemises inimesi ellu jääma ja säilitama oma isiksus, et mitte vägistada oma hinge ja suuta olla oma hinge võimsaim versioon.

Jahh, me elame/kehastume mitmeid kordi, sellest ka eelmiste elude tervendamise vajalikkus. Meie hing on surematu, aga kogemused, mille põhjust me pole endale suutnud selgeks teha, tulevad meiega kaasa igasse järgnevasse ellu. Niisiis, mõistes oma Olemi Vajadusi, õpime me tervendama ka oma selle füüsilise reaalsuse olukordi.

Mul on olnud au kohtuda viimaste nädalate jooksul ühe uue kehastusega, mis on bioloogiliseks masinaks minu Kalli Hinge, viimase kehastuse ema olemi kandjaks. See väike keha kannab võimsa Sõdalase Olemit. See, et see laps on mulle lähedane, sai ilmseks ühest kummalisest kohtumisest, kus ma vanematega suheldes korraga kuulsin, kuidas keegi üritab mulle midagi selgitada. Lisaks oli võimas taju mu KaksikLeegi kohalolekust. Nagu eelnevatest postitustest teada, lahkus ta selle reaalsuse füüsilisest kestast, kuid energeetiliselt toetab ja juhendab meie Missiooni jätkuvalt.

Niisiis, veel sündimata lapsekeha andis märku ka ema kõhtu lüües, et ta on minu kohalolekust teadlik. Niisiis sai minust selle lapse “Haldjast ristiema”.
SõdalasHingedega on aga kord nii, et neil pole kunagi lihtne elu meie igapäevases võtmes. Meil tuleb palju asju suuta endale selgeks teha, paljud sündmused meie elus on kõrvaltvaatajale kohutavad, kuid vaatamata kõigele on meie hing/Olem võitlusvalmis ja me teame väga selgelt nn kurjuse anatoomiat.

Leidsin täna FB keskkonnast väga täpse lause

“Suurimat head on võimeline tegema see, kes tunneb väga hästi kurjuse anatoomiat”

See aga räägib sellest, et me oleme nagu Samurai Sõdalased, kes kasvatavad oma aias lilli ja on ülimalt rahumeelsed. Samas kui ohtu satuvad meile olulised inimesed, väärtused, jätame kõpla ja reha ning haarame oma mõõkade järgi.

Tingimusteta armastus. Misasi see siis lõpuks on ja millega seda süüakse?
Alustame siis otse Tundest. Kuidas üks saaks aru, et see on tingimusteta armastus ja mitte tavaline omastamissoovist kirge täis iha.

Tingimusteta Armastus ei omasta. See ei vaja tunnete kinnitamist teise poolt. See ei vaja, et teine oleks 24/7 kohal ja venitaks oma naba kõveraks, et meil oleks mugav ja hea. Tingimusteta Armastus ei halvusta, ei arvusta aga ei luba ka iseennast alandada või kuidagi kahjustada.

Niisiis Tingimusteta Armastuse Tunnet on kõige lihtsam seletada kui öelda, et see on:
ema armastus isa vastu
õe armastus oma venna suhtes
ema armastus oma poja suhtes
tütre armastus oma isa suhtes
See on armastajate kirglik armastus, kui nad on hetkes, kus ei ole mitte mingeid muid raame, kohustusi või ootusi.
See on Teadlikkuse armastus Maailma inimkonna suhtes,
See on see tunne, kui vaataks väikest kassipoega mängimas ja sinu kehas tekib tunne lendamisest ja soojast surinast. Ja seda kõike ÜHES HETKES ja pidevalt.

See on lisaks veel telepaatiline suhtlemine ja teineteise tunnete ja emotsioonide tajumine, kui ollakse teineteisest sadade kilomeetrite kaugusel.
See on teise valikute austamine ja enese piiride väärtustamine.
See on üks hingamine olenemata sellest, et kummalgi on ühes ajajoones oma “pereelu” ja ülesanded-õppetükid, mis on vajalik endale selgeks teha.
See on side, mis ei katke ka peale ühe biokeemilise keha välja lülitamist.

Miks ma olen nii kindel selles? Just selles osas, et isegi kui üks pooltest sureb, siis side jääb?
Nimelt on minu Kaksiku kohalolek ja tema teadmised/oskused ning tema Vägi kinnitunud minu biokeemilise masina ruumi. Me “sõidame” koos selles biokeemilises masinas ja minus on selline löögijõud mida ma imetlesin temas, kui ta oli mulle Juhiks.

Ja lõpuks vastus küsimusele MILLEKS SIIS SEDA KÕIKE VAJA ON KUI MEES-KEHA JA NAIS-KEHA EI SAA LUUA PEREKONDA?

Just selline oli ahastav küsimus, kui sai teatavaks, et minu Kaksik, minu Kallis Hing on siit jäädavalt lahkunud.
Aga just sellejaoks, et me õpiksime omaenese teemadega toime tulema. Ja pean ütlema, et peale tema surma on ta suutnud minu reaalis asju mõjutada tugevamini kui ta seda tegi siis kui ta elas. Olgugi, et ka siis oli tema mõju minu probleemsete olukordade juures müstiliselt tuntav.

Niisiis, KaksikLeegi Side on selleks, et meie vaimne areng toimiks ja see Side on nendel OlemiTeadvustel, kelle on Lepingud loodud Missiooniks Maailma üleminekuajaks ette valmistada.

Tingimusteta Armastust õppida saab aga igaüks. Alustada tuleb Iseenese vajaduste mõistmisest ja sellega koos ISE OMA VAJADUSTE RAHULDAMISE NIMEL TEGUTSEMA. Ei saa mitte kellegi arvelt tulla meie hingevajaduste täitmine. Kes arvab, et see on egoism või nartsisism, see eksib sügavalt. See on just seesama toetav armastus iseenese ja ka oma ümbritseva suhtes, taibates, et iga Olemiteadvus omab just sama õigust ja kohustust iseenese olemi vajaduste rahuldamisega tegeleda. Kes aga arvab, et see peaks käima läbi teiste, no neid tabab ebameeldiv üllatus. See aeg on meie Maa energiaväljas kohe lõppenud.

Tavapärane soov on soov olla armastatud. Niisiis – kas oled Armastus, mida soovid saada?
Õppige iseennast armastama ja oma ruumi kehtestama. Mõelge, kas te ikka olete sellised inimesed, kellega koos sooviksite olla, kui te oleks iseenese sõbrad, abikaasad, tuttavad.

Tingimusteta Armastuse selgeks saamist ja oma Südame väes rahu leidmist soovides,

Oma KaksikLeegiga Hingekooslusesse jõudnud,

YksikHunt
Elle Vihman

YksikHunt, | Lisa kommentaar

Fööniksi Uuestisünd

Mul mängib autos youtube muusikalist. Iga kord kui hakkab mängima “Tugev tüdruk” koputab mu Kaksik mulle õlale ja ütleb, et sellest peab tegema postituse. Tekkis see laul minu listi aga vahetult peale tema surma. Iga kord oli koos sellega tugev taju kallistusest ja hoitusest.

Uuestisünd.

Minevikku me muuta ei saa. See on juba möödas. Me õpime kogemustega toime tulema ja taipame seda, mis oli selles kõiges head.

Oli inimene ja enam pole. Kuid ilma tema olemas olemiseta oleks maailm olnud väga palju vaesem.
Ilma tema olemas olemiseta ei oleks paljusid inimesi enam olemas. Just selline oli minu Kaksik. Minu Kallis Hing. Ja ma võin vaid kaasa tunda neile, kelle jaoks ta polnud väärt inimene. Neile, kes pidasid teda vähemaks kui ta tegelikult oli. Ütlen vaid, et ta oli siiras peegel teile kõigile. Kui te tundsite, et ta oli teie suhtes ebaõiglane, siis on viimane aeg iseendale otsa vaadata ja hakata endas muutusi tegema.

Poisikesest kasvas Sõdur.
Sõdurist sai Juht.
Juhist sai Legend.

Ja seda Legendi on minul väga raske unustada. Kuidas sa unustad Iseenese?
Kuid elu läheb edasi. Töö klientidega annab jälle tiivad. Kaksiku Kohalolek on tugev ja koos püüame kanda aegade alguses meil võetud lepingu Missiooni.

Järgnev on “Tugeva tüdruku” sõnade tõlge. Me oleme tugevad ja liigume edasi järgmisesse hommikusse just nagu tuhast tõusvad Fööniksid.

Kõrvaklappides sumiseb tuul, hinges on uhkus ja tühjus. Loen numbreid sajast üheni.
Ma vajan teistsuguseid seadusi. Mul vaja on mingit plaani, mille ma olen ise teinud, kuid kus minul on teistsugune saatus.
Laevad lahkuvad Taevasse, Linnu katab tuhk. Kas sa näed?
Selles ilmas on kõik võimalik, kuid vahest on väga raske uskuda muinasjutte.

Tugev tüdruk seisab aknal. Tal on tuhandete aastate õigus õnnele. Kuid selles maailmas on vaid üks tõde. Ära küsi, ära usu, ära karda. Peta, kuid ära anna alla. Kuuled sa!
Joo koos minuga see karikas põhjani, õpi uuesti leppima ja hüvasti jätma. Tuhandeid on sõnu, kuid tõde on üks – Ära küsi, ära usu, ära karda. Peta, kuid ära anna alla. Kuuled sa!

Kui sa ükskord leiad mind taas oma Kuu serva peal istumas, võta mul kõvasti käest kinni ja ära enam lahti lase.
Muuta oma harjumusi ja uuesti õnnelikuks saada suudan vaid sinuga. Või lihtsalt võid mind maha lasta.

Ja isegi siis, kui on jube valus ja oleme õppinud seda kõike välja kannatama on kohati ikkagi see valu väljakannatamatu. Siis tuleb lihtsalt magama minna ja endale öelda. Homme on uus päev ja ma saan õnnelikuks. Ma olen uuesti sündinud nagu Tulilind Fööniks kes tõuseb tuhast.

YksikHunt, | Lisa kommentaar

Hingedeaeg ja Halloween

Tunnen kuidas sisikond kokku mul kisub. Käsib hakka nõiduma.

Tahan et inimsugu mõistusele tuleks ja lõpetaks oma varju kartmise.

Hingede hulkumise õhtuks just sellised mõtted ja käega löömise meeleolu.

Täna kuidagi väga selline tuju, et jätaks kõik selle tegevuse ja koliks minema. Vanasti öeldi et läheks metsa elama aga maakera selle reaalsuse metsadki on maha kistud ja ahnusest rahaks tehtud. Mille kuramuse pärast ma ikka veel püüan inimkonda ja selle elu teadlikkust kaitsta ja hoida?

Mille hea pärast ma peaksin ikka veel kandma oma missiooni? Ega jahh, ise selle aegade alguses võtsime. Mu kalli hinge teine keha lülitas oma elutegevuse välja. Miks? Sest see pole kunagi olnud meelakkumine. Teada mis on tulemas. Muuta sündmusi, õpetada inimesi oma elu eest vastutust võtta ja maakera hoida. Selle kõige juures veel püüda mahtuda selle reaalsuse “hea käitumise ja raamide” vahele mahtuda. Ja siis leidub ikka ja jälle keegi keda oled usaldanud ning uskunud et hoiab su saladusi ja kahtlusi enda teada. Kuid see keegi osutub “väikeseks vastikuks sitapeaks” kes kõike seda usaldust kasutab enda ego tõstmiseks ja sinu sopaga üle valamiseks. Siis ühel hetkel “ükskord lahvatab vimm mis kogunenud salaja” ja väliselt tugev inimene kaotab elumõtte.

Täna tajun oma KaksikLeegi mõtteid. Kaks on üks eriti veel praegusel hingede ajal. Reaalide lahingud on hullumeelsed. Kohati suudame leevendada asju siin reaalis ja järgmisel hetkel on meie oma riigimehed ja inimesed selles füüsilises reaalsuses jälle teinud kõik endast oleneva et jumala pärast ei hakkaks see hullus nimega aasta 2020 normaalseks muutuma.

Ma pole tegelikult ei vihane ega kurb, pigem süveneb inimpõlgus. Ohvrid inimkonna hoidmisel on muutunud liiga raskeks.

Olles korra astunud hingemissioonile pole sellelt teelt maha astuda võimalik. Isegi mitte siis kui keha välja lülitada. Kaksik lootis et saab puhata siis kui on surnud, kuid ikka tegevuses ja puhata pole aega. Tema kohalolek on pidev ja tugev. Isegi tugevam kui siis, kui ta veel elus oli. Nagu mulle on kommenteeritud, enam ei takista reaali raamid.

Hoidke oma hinge ja vaimset tervist. Mida rohkem suudate püsida omaenese keskmes ja hoida elu teadlikkust ohutuses, seda kergem on tegutseda seal kuhu teid viib hingemissioon.

YksikHunt, | Lisa kommentaar

Kuldne Roos

Mida vajab lahkunu, kui ta järjekindlalt kutsub oma hauale?
Lisaks sellele ootab, et tooksin talle kuldse roosi?

Märk sellest, et ta ei ole rahul sellega mida tema maiste jäänustega tehti ja ootus, et keegi hindaks teda sellena mis ta tõeliselt oli.

Jah, ma räägin oma kallist KaksikLeegist, kelle maise teekonna lõpp oli täpselt samasugune nagu tema maise teekonna tegemised, kus ta püüdis oma sõpru ja väärilisi teekaaslasi alati heatujulistena hoida. Väikese vimpka viskas ta ka oma matustega.

Just nimelt väärilisi. Ta tundis väga hästi inimesi. Ta oskas näha kaugele ette. Kui keegi püüdis vastu vaielda tema öeldule oli alati see leebe naeratus ja vaikimine. Just selline, et eks aeg näitab ja te veel näete, kuidas minul oli õigus.

Ja seesama leebe naeratus, kelle silmades laius Universum, küsis järjekindlalt iga nädal peale matuseid, et ma pean minema kalmule ja viima talle kuldse roosi.

Mida siis tähendab Kuldse Roosi kinkimine?

Kuldne roos on kingitus, mida paavst on omistatud lugupidamise ja vanemliku kiindumuse märgina nii kuulsatele kirikutele ja pühakodadele kui ka silmapaistvatele isikutele, valitsustele või linnadele, mis on olnud silmapaistvad katoliiklike püüdluste ja Püha Tooli ustavuses.
Traditsiooniliselt pühitseti Kuldne Roos Paastuaja pühapäeval. Morini järgi, esindas Roos heategevust (haprus), rõõmu (värv) ja vaimne osa (maitse), kõik see kokku tähistab Jeesus Kristuse Isikut. Mende (+1296) seostab roosi igavese kevadega peale selle elu kõledat talve. Läbi oma Kirglikuse ja Ülestõusmise, mida mõlemat sümboliseerib Kuldne Roos, avab Jeesus ukse igavesse kevadesse.

Selline on siis katoliku kiriku tõlgendus. Kes soovib sellest pikemalt lugeda, siis saab seda teha Daytoni Ülikooli lehel

Nii jabur kui see ka ei tundu, siis kui ma lõpuks närisin ennast läbi oma Kaksiku viimasest vimpkast ja ta sai oma hauale viimase Kuldse Roosi, kadus iganädalane vajadus kalmistule minna ja tema energeetiline kohalolek minu igapäevases tegevuses muutus pidevaks. Just nii nagu siis kui ta oma eluajal mu kõrval oli.
Luksatused, mis tähistasid tema mõtteid minust on kadunud.
Need on asendunud sooja kallistusega ja tundega, et ma olen kõige eest kaitstud.

Ehk siis Kuldne Roos – Uuestisünd ja igavene Kevad.

Surm on vaid värav teise dimensiooni. Meie biokeemiline masin on aga nii raske ja keemiast saastatud, et meil tuleb see maha jätta.

Olge kaitstud oma Südame Väes

YksikHunt oma Leinateekonnal.

YksikHunt, | Lisa kommentaar

Oktoobri energiad

Et mõista sõnademängu väike tõlkenurgake enne artiklit.
Fall – tähendab sügist ja samas ka langemist, maha jäämist, kukkumist, lagunemist

Oktoober, Sügise kuu…
Lehtede Langemine.
Vihma langemine.
Meie Ego Lagunemine.
Oma elu ära elanud uskumuste Lagunemine.
Vanade toimetuleku mehhanismide ja väljendusviiside Lagunemine.

Meie endise mina Maha Jäämine ja uue Mina, selle, kes meist saab, sünd.
Kuu, milles me tunneme ennast lõksus teiste hirmu ja hinnangute soos, sest nad kardavad seda, mida me oma ellu suudame luua. Ajalõik, kus meil tuleb taaskord sukelduda sügavale oma sisemise jõu, eesmärgi ja missiooni järele, et me suudaksime endalt maha raputada igasuguse enesesabotaazi ja eneses kahtlemise.

Sedamööda, kuidas me sammume ühe selle dekaadi raskeima ja väljakutsuvaima aasta lõpu poole, ei saa me kuidagi mööda väikesest kurbusest ja melanhooliast kõige selle osas mida me sellel aastal maha pidime jätma. Sealhulgas inimesed, kes olid seni meie teekonna osaks.

Me kõnnime paljajalu ja seotud silmadega oma Teekonna uude faasi, kus on ainus kindel asi see, et me ei ole kunagi üksi, ega eksinud ega ka mitte oma teekonnalt maas.

Aeg on õppida puudelt ja taimedelt, mis nii kaunilt austavad oma vana vormi lahti laskmise protsessi, et võtta vastu uus.

Aeg on õppida Kuult, mis nii õrnalt, ilma igasuguse enesekriitikata muutub, teades, et kasvamiseks peab ta kõigepealt kahanema.

On aeg uskuda iseenesesse ja läbida pettumuste, frustratsiooni, venitamistaktikate ja tagurlikkuse kihtide, et saaksime luua uusi seiklusi ja uusi edasi liikumise viise.

Oktoober palub meil teha asju teisiti ja toimetada mineviku tegemisi uuest vaatenurgast lähtuvalt. See on pingeline energia milles tuleb navigeerida. Kui me ei õpi hoidma ennast ja oma vaimset tervist siis lõppeb see depressiooni ja läbipõlemisega.
Kuid Veenus on oma kohal ja justkui meie päästja suunab meid avama oma südametsakrad ja avardama armastuse energiat teisteni.

Oktoober ei ole lihtne kuu, kuid ma luban, et see on seda väärt. Võtke seda nagu viimast kaljunukki, mis tuleb teil ületada enne kui hakkate nägema asju suures pildis nagu mäetipust alla orgu vaadates.

Hingake.
Mediteerige.
Detox.
Magage.
korrake ja korrake eelnevat.

Teadke, et te olete hoitud.

Tänutundega
Ana
@annathebloomer

originaali leiate siit
https://www.facebook.com/thebloomfromwithinproject/videos/337395374161326

YksikHunt, | Lisa kommentaar