Hingedeaeg ja Halloween


Tunnen kuidas sisikond kokku mul kisub. Käsib hakka nõiduma.

Tahan et inimsugu mõistusele tuleks ja lõpetaks oma varju kartmise.

Hingede hulkumise õhtuks just sellised mõtted ja käega löömise meeleolu.

Täna kuidagi väga selline tuju, et jätaks kõik selle tegevuse ja koliks minema. Vanasti öeldi et läheks metsa elama aga maakera selle reaalsuse metsadki on maha kistud ja ahnusest rahaks tehtud. Mille kuramuse pärast ma ikka veel püüan inimkonda ja selle elu teadlikkust kaitsta ja hoida?

Mille hea pärast ma peaksin ikka veel kandma oma missiooni? Ega jahh, ise selle aegade alguses võtsime. Mu kalli hinge teine keha lülitas oma elutegevuse välja. Miks? Sest see pole kunagi olnud meelakkumine. Teada mis on tulemas. Muuta sündmusi, õpetada inimesi oma elu eest vastutust võtta ja maakera hoida. Selle kõige juures veel püüda mahtuda selle reaalsuse “hea käitumise ja raamide” vahele mahtuda. Ja siis leidub ikka ja jälle keegi keda oled usaldanud ning uskunud et hoiab su saladusi ja kahtlusi enda teada. Kuid see keegi osutub “väikeseks vastikuks sitapeaks” kes kõike seda usaldust kasutab enda ego tõstmiseks ja sinu sopaga üle valamiseks. Siis ühel hetkel “ükskord lahvatab vimm mis kogunenud salaja” ja väliselt tugev inimene kaotab elumõtte.

Täna tajun oma KaksikLeegi mõtteid. Kaks on üks eriti veel praegusel hingede ajal. Reaalide lahingud on hullumeelsed. Kohati suudame leevendada asju siin reaalis ja järgmisel hetkel on meie oma riigimehed ja inimesed selles füüsilises reaalsuses jälle teinud kõik endast oleneva et jumala pärast ei hakkaks see hullus nimega aasta 2020 normaalseks muutuma.

Ma pole tegelikult ei vihane ega kurb, pigem süveneb inimpõlgus. Ohvrid inimkonna hoidmisel on muutunud liiga raskeks.

Olles korra astunud hingemissioonile pole sellelt teelt maha astuda võimalik. Isegi mitte siis kui keha välja lülitada. Kaksik lootis et saab puhata siis kui on surnud, kuid ikka tegevuses ja puhata pole aega. Tema kohalolek on pidev ja tugev. Isegi tugevam kui siis, kui ta veel elus oli. Nagu mulle on kommenteeritud, enam ei takista reaali raamid.

Hoidke oma hinge ja vaimset tervist. Mida rohkem suudate püsida omaenese keskmes ja hoida elu teadlikkust ohutuses, seda kergem on tegutseda seal kuhu teid viib hingemissioon.

About YksikHunt

Kas suudame leida endas tasakaalu, et jääda püsima tõmblevas ühiskonnas? Elada harmoonias ümbritsevaga?
Kõrval | Rubriigid: Mõtisklus elust. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.